Eelmisena valminud loodete tekkimise skeemi võib siin oma silmaga vaadata. Lugejaskonna harimiseks võiks veel lisada, et eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o noorkuu ja täiskuu ajal. Selliseid loodeid nimetatakse süsüügilisteks loodeteks (joonisel esimene variant). Kui nimetatud taevakehade keskpunkte ühendavad sirged moodustavad täisnurga, s.o Kuu esimese ja viimase veerandi ajal, siis mõlema taevakeha mõju osaliselt tasakaalustub ja looded on kõige madalamad. Siis on tegemist kvadratuursete loodetega (joonisel teine variant).
Looded ehk tõus ja mõõn, mille kohta kunagi välja pakutud „kallutused“ ei läinud kahjuks käibele.

Homme ootab ees Ekmani spiraal.
Kohustustes teie,
Maa, Päike, Kuu ja Öötööloom
väga põnev! ootan järgmisi õppetunde :)
VastaKustuta