Täna käisin Tartu novembrijooksul Kvissentali elumajade vahel kalpsamas.
Juba finishijoonel tundsin, kuidas ninas hakkab kõditama ja siis tuligi esimene atsihh sellest pikast atsihhide ja tatistuste rodust, mis päeva õhtuks juba päris pikaks on veninud. Pikemaks kui jooksu lõpu pirukajärjekord. Aga vähemalt oli pirukas hea ja täiesti tasuta. Võib-olla ka lihased minu sees on kõige selle tulemusel õnnelikud.
Pisik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar